Sinu ülemus on näiliselt kena ja sõbralik inimene, aga tunned end temaga suheldes halvasti. Sa tajud, et midagi on suhtluses valesti ja ebamugav. Keha reageerib jõuliselt, oled segaduses, samas põhjust nii tunda justkui pole. Ülemuse poolt öeldu kõlab näiliselt meeldivalt, aga tajud selle taga ei ole siiras mõtteavaldus ega heasoovlik kiitus. Hinge jääb kripeldama halb tunne. Arusaamatult kerkib kuskilt süütunne ning võid hakata juurdlema, et oled midagi valesti teinud. Võimalik, et oled hakanud kahtlema endas ja oma professionaalsetes oskustes.
Põhjus võib peituda hoopis väljaspool sind. Tööelus osalevad täiskasvanud inimesed, vähemalt näiliselt. Psühholoogilises mõttes on terves hulgas täiskasvanud kehades peidus psühholoogiliselt ebaküps inimene. Ebaküps inimene käitub vahel nagu laps, kes vingub, kaebab, põikleb vastutusest kõrvale, otsides tähelepanu, kiitust või hoolt teistelt. Nad on tujukad, vastanduvad ja emotsionaalset turbulentsed. Teistel juhtudel suhtub kolleegi nagu lapsevanem lapsesse võttes inimesena, mitte ametist lähtuva kõrgema positsiooni, olles autoritaarne, kontrolliv ja üleolev. Kumbki neist ei käitu küpse täiskasvanuna. Küps täiskasvanu mõtleb loogiliselt, kaalub fakte ja hindab olukorda realistlikult. Ta vastutab oma sõnade ja tegude eest, austab kolleegi ja tema piire ning keskendub lahendusele. Ta suudab jätta emotsionaalse eelarvamuse kõrvale ja lahendab konflikte rahulikult ja ratsionaalselt. Kui minu ülemus kasutab minuga suheldes lapsevanemlikku rolli, on seda üsna lihtne ära tunda. Tema emotsioonid on loetavad ja aimatavad. Keeruliseks läheb siis, kui ülemus muutub passiivselt agressiivseks ehk teisisõnu läheb lapse egosse ja tema käitumine muutub manipuleerivaks. See tähendab, et ta hakkab oma vajadusi, soove, tegelikke mõtteid, tundeid väljendama ümber nurga selmet neist otse rääkida. Tema sõnumites on naeratuse taga varjatud rünnak, solvang, süüdistus või kriitilisus. Keeruline on passiivselt agressiivset juhti ära tunda seetõttu, et tema käitumise spekter on väga lai alates sinu ignoreerimisest kuni manipulatsioonini. Tema varjatud sõnumid tekitavad suurt sisemist segadust nagu hakkaks hulluks minema. Üks on kindel, ikka teed just sina midagi valesti. Miks ei suuda kolleeg väljendada end küpselt ja täiskasvanulikult? Meie ellujäämis- ja käitumismustrid kujunevad varajases lapsepõlves ja võtame need alateadlikult oma täiskasvanuelu suhetesse kaasa. See on õpitud muster, kuidas inimsuhetega hakkama saada. Põhjuste spekter on lai alates puudulikest kiindumussuhetest lapsena, traumad, oskuste puudumine jne. Selle tulemusena võib olla inimeses tekkinud hirm konfliktide ees, ebapiisavuse tunne, väärtusetus, sisemine ebakindlus. Suurele osale meist pole õpetatud eluterveid suhtlemisviise. Meie käitumist juhivad alateadlikult perekonna uskumused. Minu vajadused pole nii olulised, kui teiste vajadused. Kui mul on isiklikud piirid või neid näitan, siis ma olen halb inimene. Kena inimene ei hoolitse oma vajaduste eest, sest see tähendab egoismi. Seega võib järeldada, et on juhte, kes teevad seda automaatselt ja teadmatusest, et nad teistele nii mõjuvad. Võimalik, et neid on edutatud ja nad ei oma kogemust ja teadmisi, kuidas keerulisi olukordi lahendada, oma autoriteeti saavutada . Abi küsimine tähendab neile nõrkust. Hoopis ohtlikum on siis, kui juhi käitumine on teadik, et teisi kontrollida ja võimuga manipuleerida. Mõned näited, kuidas käitub passiivselt agressiivne kolleeg
Passiivne agressioon tundub töötavat. Vähemalt lühiajaliselt see toimib. Ümbritsevad inimesed väsivad, neis tekivad süütunded ja nad annavad järele. Passiiv-agressiivne saab oma tahtmise või mõne oma emotsionaalse vajaduse rahuldatud. Kuigi pealiskaudselt ja lühiajaliselt, ta siiski saab sellest suhtlusest midagi. Mõned soovitused PA kolleegiga Esmalt tunne passiivagressiivne käitumine ära. Tee enesereflektsioon ja küsi, kas tegin midagi valesti. Kellegi usaldusväärse inimese arvamus võib aidata selgema pildi nägemist. Eriti, kui see inimene tunneb passiiv-agressiivselt käitujat. See on kasulik kahepoolselt - aitab ka teisel saada kõrvaltvaadet ja oma situatsioone selgemini näha. Tee selgeks, kas kolleeg käitus tahtlikult passiiv-agressiivselt või on ta uppunud oma ülesannetesse. Näiteks palu kolleegil endal öelda, millal ta tekitab aja probleemiga tegeleda. Selgita asja pakilisust. Kui ta peale teie jutuajamist sama käitumisega jätkab siis tõstata enesekindlalt probleem, ära süüdista, ära mõista hukka. Tee koosolekute kohta memosid, milles te kokku leppisite. Nii on hiljem lihtne viidata tema lubadustele. Olles konkreetses situatsioonis (näiteks koosolekul) ära vastandu kohe ja kõigi ees. Oota päev või paar ja küsi ülemuselt/kolleegilt, kas ta saab paar minutit rääkida. Tee seda nelja silma all ja küsi: “Mida sa sellega mõtlesid, kui ütlesid koosolekul ....” Anna võimalus selgitada ja oma ebaõnnestunud kommunikatsiooni parandada. Võib juhtuda, et ta tegi seda kogemata või oskamatusest. Hoidu seisukohast halb-vale, vaid lähtu soovist, et soovid muutust. Kui tegevus oli tahtlik, siis anna enesekindlalt ja emotsioonivabalt teada, et see väga hästi meie ettevõttes ei tööta või kommunikatsioon sel viisil ei ole efektiivne. Ole konstruktiivne, faktipõhine, objektiivne ja tasakaalukas. Oma tunded jäta kõrvale. Sa annad sellega märku, et passiivne agressiivsus sinu puhul ei tööta. Selle tulemusena võib su kolleeg tajuda, et näed tema manipulatsioonid ja haavatavuse läbi ja oma leiab teistsuguset toimetulekuviisid. Ja ikka jääb võimalus, et targem on sul leida uus kollektiiv, mille väärtuste hulka ei kuulu passiiv-agressiivne käitumine.
0 Comments
|
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. ArchivesCategories
|